Pankrotte jääb Eestis järjest vähemaks 

Postimees, Kolmapäev 21.11.2001 

Kui mullu kuulutati Eestis välja 457 ettevõtte pankrot, siis tänavu 19. oktoobriks oli maksejõuetuse tõttu olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama 354 firmat, selgub Krediidiinfos valminud uuringust. 

Kõige enam läks pankrotti kuni 10 miljoni kroonise aastakäibega ettevõtteid. 

Mullusega võrreldes on kõige suuremad erinevused pankrotistunud ettevõtete tegevusvaldkondades. Kui 2000. aastal oli kõige pankrotiohtlikum tegevusala mäetööstus, kus aastaga oli oma tegevuse sunnitud lõpetama 2,44 protsenti firmadest, siis tänavu läks samas valdkonnas pankrotti vaid 1,3 protsenti firmadest. 

Kõige pankrotiohtlikumaks tegevusalaks on tänavu saanud aga elektrienergia, gaasi- ja veevarustusega tegelemine, sest seal on pankrotti läinud firmade osakaal 5,49 protsenti. 
"Enamasti on see tingitud väiksemate kohaliku tähtsusega firmade pankrottidest, mitte niivõrd suurfirmadest," lausus Krediidiinfo finantsuuringute projektijuht Anne-Ly Ots. 

Tervishoius pankrotte vähe 

Pankrotiohtlikuks tegevusalaks on ka ehitus ja töötlev tööstus, kus pankrotistunud firmade osakaal on vastavalt 3,52 ja 3,31 protsenti. 

Kõige ohutumaks tegevusalaks on aga tervishoid ja sotsiaalhooldus, kus pankrottide osakaal on vaid pool protsenti. Üldse pole pankrotti läinud aga riigi- ja haridusasutused. 

Maakondadest kuulutatakse kõige enam pankrotte välja Raplamaal, kus on 1706 ettevõttest tegevuse lõpetanud 68 firmat ehk 3,99 protsenti. Raplamaale järgneb 3,56 protsendiga Ida-Virumaa ja 2,72 protsendi pankrotistunud firmadega Jõgevamaa. 

Arvuliselt on kõige enam pankrotte välja kuulutatud aga Harjumaal. Et seal on registreeritud ka kõige rohkem firmasid, on likvideeritud ettevõtete protsent vaid 1,38. 

Otsa sõnul on reaalselt tegutsevate firmade tegelik pankrotiprotsent Harjumaal tõenäoliselt siiski suurem, sest sinna on registreeritud hulgaliselt riiulifirmasid, mis statistikas eraldi ei kajastu. 

Aastaid halvas seisus 

Otsa kinnitusel on pankrotistunud firmade seas väga palju neid, kelle rahaline seis on juba aastaid olnud halb ning kes oleks võinud oma tegevuse lõpetada juba paari aasta eest. 

"Tavaliselt on selliste firmade bilansimaht aasta-aastalt kahanenud, nende omakapital on juba paar aastat negatiivne ning kahjum pidevalt suureneb," rääkis Ots. 

Samuti on firmadel väga palju lühiajalisi kohustusi, mille hulk on pidevalt ja kiirelt kasvanud. 

Otsa hinnangul on paljudele firmadele antud liiga kergekäeliselt krediite peamiselt kaupade eest tasumise osas. "Finantsasutused neile üldjuhul laenu ei anna, mistõttu on suured võlakohustused tavaliselt just erinevate hankijate ja müüjate ees," märkis ta. 

Pankrotistunud firmade juhtkondadele saab Otsa hinnangul tihti ette heita seaduste mittetundmist, millest üheks näiteks on just aastaid negatiivne omakapital. 

"Seaduse järgi tuleb ettevõtte sundlikvideerimist alustada juhul, kui omakapital on üle kahe korra madalam põhikapitalist, ja seda rohkem kui kuue kuu vältel, kuid meil leidub hulgaliselt firmasid, kelle omakapital on negatiivne juba aastaid," lausus ta. 

Uuringu põhjal koostati loetelu ka põhilistest pankrotinäitajatest, millest kahe-kolme olemasolul võib ettevõtet pidada pankrotiohtlikuks. 


Hindrek Riikoja